Koleda alguse ja ilusa lõpuga päev

Polnud vahepeal aega midagi postitada ja ei viitsinud ka - ja pealegi polnud millestki pilte. Niisama jutumöla on niigi kõik kohad täis.

Aga nüüd käisin Kilingi-Nõmmes, kus toimus täiesti müstiliselt lahe üritus nimega Schilling ja kuna ma seal olin ärgas fotograaf (tegin peaaegu sada pilti), siis panen mõned ülesse ka.

Ühesõnaga, tegu oli muusikafestivaliga K-Nõmme laululaval, korraldajaks ekskilinginõmmelane DJ Estrada. Põhjus minekuks oli eelkõige see, et meid kutsuti esinema me oma bändi ehk siis Ans.Anduriga, lisaks olid kohal Vainola/Lutsoja, Galaktlan Grupp, Goodnight Monsters (FI), Juni Järvi (SWE), Papa Eeo ja DJ Estrada ise tegi džässiguru Tõnu Naissooga ka ühe seti (vt siin ongi näedsa üks pilt nende esinemisest, tehtud läbi lavaseina. See on Estrada kesk-keha seal peal).

Said vist kõik nimetatud. Oh, ja Tallinnast oli kohal bussitäis rahvast, nende seas naljakas ja suhteliselt tüütu rändkonferansjee-elukunstnik, legendaarne Raul Velbaum Köie uulitsalt (vt siinsamas all paremal).

Alguses oli päris kõhe tunne tegelt, kui kohale läksime. Tegelt, juba mineku ajal oli kuidagi kahtlane värk. Jõin autos ühe spritzeri, tundus kuidagi vastik ja rinnust pistis. Ilm oli kuidagi sitt ja pilves, mitte eriti soe. Saundtšekk ei alanud sugugi õigel ajal. Piduplatsil vabaõhulava ees polnud inimesi ka üldse, mis oli samas loogiline, kuna sel kellaajal, kui me piduplatsile läksime, polnud veel üritus alanudki. Aga ikkagi. Mihkel ütles, et ei viitsi üldse esineda. Tundsin, et tuju langes.

Niisiis, saundtšekk venis ja läksime ansamblikaaslastega kohvikusse lõunale (korraldajailt talongid). Olin sabas esimene ja võtsin kohe ühe õlle ka kanasteigi kõrvale. Teised võtsid kõik vee ja juustutaskud ja hakkasid lauas norima.

Siis tuli Berit kohale - käisin temaga kohvikus, kus mingi kohalik keskealine mees kohe nillima kukkus minu pellerisviibimise ajal. Pagesime poodi kus olid mädased banaanid ja juustukukleid polnud. Ankru baari (miks on keset metsi Kilingi-Nõmmes Ankru baar?) Berit minna ei tahtnud, kuna arvas, et ka seal on mingid külgelööjad nigunii juba ootamas.

Vähesest valikust jaevõrgus ja kohalikest külgelööjatest tingituna langes mõneti ka Beriti tuju ja mulle tundus, et tuleb igavene sitt päev. Naasesime lauluplatsile.

Nojah - saundtšekk läks käbedalt, umbes 10 minti. Siis hakkasid Vainola ja Lutsoja (kitarr/laul + lõõts) esinema ja äkitsi said platsipingid nagu rahvast täitsa viisakalt täis. Ilm läks ka ilusaks.
Vainola sett oli täitsa ok - isegi mingit Luminali lugu tegid minu arusaama mööda kahekesi.

Ja siis hakkasime ise esinema - tegime 8 lugu. Ja oh imet, ehkki enne laivi olime kõik suht sitas meeleolus, läks kontsert kuidagi eriti muhedalt ja easylt. Päike tuli välja, lood tulid välja (v.a. tõik, et Lokk valis "Vaikuses" ja "Meie maja ümberis" mingid hullud reivitempod ja väsis seetõttu. Ja ok, "Vaikuses" läksid korra või paar vokaalid ka mööda veits, aga üldiselt läheb see lugu ikka järjest paremaks vokaalses mõttes), inimesed aplodeerisid, heli oli olnud hea. Mida võid veel tahta.



Minu imelik poos on tingitud selles, et esimese loo ajal (jah, see on parajasti pala "Puhuvad tuuled vahekoht, kus Mihkel mängib seda kahenoodi sündikäiku) vajus mikrofonistatiiv kiiresti alla ja mikrofon vajus mulle vastu rinda.
Aga nagu imelik oleks veits olnud esimese loo ajal midagi katkestama ja otsastalustama hakata.

Et laiv läks hästi ja tuju läks mõnusaks, võtsin kohe suurest kergendusest veel mõned õlled ja jäin järgmisi bände vaatama. Pilte millegipärast ei viitsinud eriti teha.

Goodnight Monsters Soomest oli täitsa hea indipoprokk (asjalik määratlus, yes!), kuigi kohati olid mingid lood võibolla natuke liiga sirged ja lihtsakoelised (mitte, et ise mingi hirmus keeruline mees oleksin). Mingid lood olid samas jälle väga head. Mihkel ütles, et nagu Pavement, aga minu arust ei ole ükski bänd nagu Pavement. Kui siis võibolla Stephen Malkmus & The Jicks ehk siis jälle Preston School of Industry. Lokk vist ütles, et nagu Belle & Sebastian. Noh, ju siis.

Sommide laivi ajal kadus korra vool ära. Tervelt lavalt. Vinge.

Papa Eeo - instrumentaalvärk Tartust - mul on jube kahtlus, et mingit sarnast seisundi- või kulgemismussi olen ma mingilt Tartu bändilt juba kunagi kuulnud. Nime ei mäleta. Kunagi 100 a tagasi esines Kruusaaugus. Isiklikult selline muusika väga midagi ei paku.

Juni Järvi esinemise ajaks (pildil, eeee) oli jälle vool tagasi ja kohale oli saabunud ka ürituse päris-konferansjee Erkki Hüva Tartust (all), kes hilines, kuna jäi bussist maha ja "mamma" olla haige. Loodame, et terveneb!













Nii, Juni ajaks sai juba lavaesine ka inimesi täis ja tantsima. Vt ka see punases kleidis pisut asotsiaalse imagoga naisterahvas, kes mingil hetkel justkui ürituse cheerleaderiks muteerus - rändkonferansjee Velbaum kadus kusagile.

Punases kleidis moor ei ole kusjuures selle sinises teksas mehega mingit moodi seotud. Moor rändas ringi hoopis sarnase, asotsiaalse olekuga meesterahvaga - üks tuttav rääkis pärast, et nad on õde-venda, kes samas olevat kahepeale ka lapsega hakkama saanud. Milles küsimus!

Noh, samal ajal Juni niisiis laulis üksi, asjad tulid fono pealt peamiselt, vahepeal mängis ka tamburiini, kitarri & ukulelet. Rahvas tantsis, teised kuulasid tähelepanelikult (vt all paremal) järelikult oli ok värk siis.

No naissoo/Estrada tandem oli ka ikka üsna cool. Naissoo mängis põhisoolosid veel Minimoogiga, mis olla maksnud 50 tonni, küll oli alles saund!



















Aga õhtu vingeim oli ikka Galaktlan Grupp (siinsamas üleval) DJ Galactica juhendamisel. Elektroonilis-akustilised, atmosfäärilised instrumentaalpassaažid otse kosmosest- no aina kuula ja imesta, kus ikka teevad mõned mehed mussi nagu ei keegi teine. Igatahes, sobis pimenevasse Kilingi-Nõmme augustiõhtusse kuidagi ebanormaalselt hästi.

Oligi kõik, selleks ajaks oli muidugi juba umbes 100 õlut ära joodud ja tuju üliülev, mistõttu hakkasin pärast rahvamajas - seal oli jätkupidu ja disko - kohe Mahavoki saatel tantsima. Pärast ostsin veel siidrit ja siis "breikisin" ka natuke.

Siis sai kell 2, rahvas jõi juba vanakat kohviga ja osad olid päris väsinud - mingi aeg sõitsime minema. Autos jäin kohe nokkima ja niimoodi jäid tabamata mitmed põnevad sündmused - nt olla autotuled ära kustunud kusagil Viljandi ligidal ja enam ei tahtnudki tööle minna. Mis seal ikka, Mihkel ja Puuk ja mees bensujaamast fiksisid asja ära, mina muudkui nokkisin ja ca kl 5 olime kodus. Tore pidu, teinekordki.

Kurat, praegu vaatan et pilte sai ikka jõle vähe, äkki panen Paides mõned juurde. Siin Tartus pole rohkem lihtsalt.